Nädal 3: Uusmeedia mõju traditsioonilisele meediale

Uusmeedia teke ja levik mõjus seni meediamaailmas ainuvalitsejana laiutanud traditsioonilisele meediale vägagi põrutavalt ja segavalt. Muutus kogu võimalike lahenduste maastik ning paljud seni traditsioonilise meedia poolt täidetud rollid said üle võetud või täiendatud uusmeedia poolt.

Televisioon ja filmid

Näiteks on-demand videoteenuste levik osutus paljude tarbijate jaoks eelistatavaks lahenduseks kindla ajakavaga ja piiratud valikuga televisioonile. Erilist potentsiaali lisas sellele uusmeedia aspektile kasutajate endi poolt loodav sisu, mis on enamasti tasuta saadaval. Tänapäevaks on välja kujunenud tohutu ja aina laienev kogum videoid, mis võivad pakkuda pea lõputult nii meelelahutust kui teadmisi, olles seega täiesti arvestatav alternatiiv traditsioonilisele televisioonile. Samas on kolinud interneti on-demand teenustesse ka telesaated, telesarjad, filmid jms meediatooted, mille tootmiseks on ikka veel vaja stuudioid ja nende ressursse.
Filmid ja telesaated on üsna hästi üle elanud uusmeedia esiletõusu. Kuigi kindlasti kaotati vaatajaid suurenenud alternatiivse meelelahutuse hulgale, sai üldjuhul nii olemasoleva kui ka toodetava sisu minimaalsete muudatustega internetti üle viia ning isegi tekkis sünergia erinevate uusmeedia aspektidega - eri suhtlusplatformidel saavad filmidele ja telesaadetele välja kujuneda suured fännide kogukonnad, videosaitidel luuakse nende kohta igasugust sisu meemidest ja YTPdest sügavate analüüsideni välja jne.

Raamatud jms paberteosed

Uusmeedia mõju raamatutele oleneb väga raamatu tüübist.
Kui tegemist on nt juturaamatuga, siis on uusmeedia mõju olnud peaaegu olematu - isegi kui raamatut loetakse e-lugerist või kuulatakse audioraamatu kujul, on tegemist ikka sama teosega, mida kogetakse üsna samal kujul ning millele pole uusmeediaga asendajat esile kerkinud.
Sõnaraamatute ja teatmeteoste traditsiooniliste füüsiliste versioonide otstarbekus on aga uusmeedia tõusuga oluliselt vähenenud. Nende digitaalsed veebiversioonid pakuvad hulgaliselt eeliseid oma paberkandjail esitatud esivanemate ees. Sai võimalikuks seostada mõisteid omavahel hüperlinkidega, otsida termineid neid lihtsalt sisse trükkides, reaalajas automaatselt sõnu ja lauseid tõlkida jpm. Eriti kasulik on aga võimalus kiiresti ja lihtsalt muudatusi teha. Ning kui sõnaraamatutel ja teatmeteostel veel mingisugune kasutus leidub, siis võib mõelda atlaste peale - kui paljud inimesed kasutaksid tänapäeval füüsilist atlast nt Google Maps'i asemel?

Ajakirjandus

Ajakirjanduse suhe uusmeediaga on vist veidi petlik. Muidugi, peamiselt on uusmeediaga seotud ajakirjanduse puhul tegemist lihtsalt ajalehtedega digitaalkujul, nii et võiks arvata, et ajakirjandus on suuremate probleemideta üleelanud kolimise internetti. Samas aga tundub mulle, et aina meeleheitlikum püüd "klikke" saada on põhjustanud tõsist allakäiku artiklite endi ning eriti nende pealkirjade kvaliteedis. Iga mõistliku artikli kohta satub mulle ette kümme sellist, mis üritavad mittemillestki midagi "huvitavat" välja võluda, põhjuseta draamat üles keerutada või kirjutavad mingi igivana teema kohta, mida on juba ulatuslikult kajastatud, lisamata ise midagi uut juurde... Ja isegi need nii-öelda mõistliku sisuga artiklid on enamasti üleliia sensatsioonilise sõnastusega, eriti pealkirja osas. Pahatihti võtab selline asjade seis sootuks ära soovi üldse artikleid või nende pealkirju lugeda.

Reklaamid

Reklaamide olukord on ehk kõige rohkem muutunud uusmeedia tulekuga. Varem polnud võimalik reklaame täpselt potentsiaalsetele klientidele kohandada ja suunata reklaame inimestele nende huvide põhjal ning reklaamikampaaniate efektiivsuse ja ulatuse mõõtmine polnud kaugeltki lihtne. Paljud uusmeedia vormid aga lasevad palju täpsemalt jälgida kasutajate huvisid ning nende põhjal asjakohasemaid reklaame näidata.
Samuti suurenes võimalike reklaamipindade hulk: enam ei pea piirduma füüsiliste plakatitega või kindla ajavahemikuga telekas - kasutusel on kogu internetiavarus.

Reklaamimisvõimaluste selline laienemine laseb firmadel oma tooteid paremini ja odavamalt reklaamida, toob tõenäolisemalt tarbijate ette reklaame, mis neid tegelikult huvitada võivad, ning võimaldab ka tavainimestel lihtsamini ise midagi reklaamida või teiste reklaamide näitamisest kasu lõigata.
Seega reklaamid ise on uusmeediamaailmas täiesti edukalt hakkama saanud. Kasutajate endi kogemus aga kannatab igale poole levinud reklaamide käes ning samuti võivad kannatada teised meedialiigid, mille ette, taha ja keskele reklaame topitakse.

Negatiivseim ja positiivseim mõjutegur

Ülesandes, mille põhjal käesolev blogipostitus on kirjutatud, soovitakse traditsioonilisele meediale positiivseimalt ja negatiivseimalt mõjunud uusmeedia teguri väljatoomist. Tõlgendan seda nii, et küsimusega ei soovita mitte mingisugust minupoolset moraalsushinnangut tegurite mõju "headuse" kohta, vaid hoopis minu hinnangut uusmeedia teguritest põhjustatud mingi traditsioonilise meedia valdkonna kvaliteedi või edukuse kasvu määra kohta.
Lisaks, kuna ilmselgelt ei ole ma suutnud kaaluda kõiki uusmeedia tegureid ning nende mõju kõiki nüansse, ei saa ma väita, et tegemist on kindlasti positiivseima ja negatiivseima mõjuteguriga. Pigem tõin siin lihtsalt välja kaks tegurit, millele suutsin kõige selgemini omistada positiivse või negatiivse mõju põhjustamist traditsioonilisele meediale - teiste mõjuteguritega näis mõju tulemus üsna kirju, ilma nii selge kaldeta negatiivsuse või positiivsuse poole.

Positiivne mõjutegur
Arutelu ja suhtlus, mis tänu uusmeediale võimalik on, suurendab traditsioonilise meedia edukust ja kvaliteeti. Sotsiaalmeedias või suhtlusprogrammides artiklite jagamine või filmide soovitamine võib tuua neid paljude inimeste teadvusesse ning aidata neid rahalise edu mõttes. Arutelu meediateoste üle ning laiaulatuslik avalik kriitika, mis internetis võivad olla palju paremini märgatavad, peaksid üldjuhul viima meid kvaliteetsema meediaga tuleviku suunas.
Seega edendab uusmeedias võimalik avatud ja omavahel ühendatud suhtlus nii traditsioonilise meedia üldist kvaliteeti kui ka finantsseisu.

Negatiivne mõjutegur
Tõsi küll, reklaamide olukord paranes uusmeedia tulekuga, kuid neid ei saa vist päris eraldi meediavormiks lugeda. Reklaamid sõltuvad peaaegu alati mõnest teisest eraldiseisvast meediavormist ning nende endi olemus pole väga kindlalt paika pandud - nad peavad lihtsalt midagi reklaamima.
Seega on reklaamid pigem paljudele meediavormidele paratamatult lisanduv element kui omaette meediavorm... ja kahjuks rikuvad reklaamid tihti seda meediavormi, millele nad on lisandunud. Siinkohal rõhutan, et reklaamid ei riku ainult tolle meediavormi tarbimise kogemust, vaid võivad mõjutada ka selle meediavormi enda kvaliteeti.
Näiteks: artiklile pandud reklaamid ei pruugi tarbija kogemust nurjata vaid oma pealetükkivuse ja tülikusega, vaid artikkel ise - soovides meelitada ligi lugejaid, kellele reklaame näidata - võib olla ohverdanud enda kvaliteeti pinnapealse sensatsioonilisuse nimel.

Reklaamid ise ja nende mõju meediale ei ole muidugi uusmeediale eksklusiivsed nähtused. Reklaamide võimaluste ja tähtsuse kasv on aga küll uusmeediale omistatav, mistõttu loen seda uusmeedia mõjuteguriks. Kuigi ma ei eita reklaamide siin-sealset vajalikkust ning kasulikkust, on nende üldine mõju meediale minu hinnangul negatiivne.