Nädal 8: "Proff" või "käsitööline"?

Üritan käesolevas artiklis jõuda selgusele, kuidas võiks eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest" - kui see üldse on võimalik.

Katsed leida mingisugust mõistlikku eristusviisi

Alguses proovisin kirja panna erinevusi, mis minu meelest profil ja käsitöölisel olema peaksid. Eesmärgiks oli leida hulk omadusi, mis peaksid profil olema ja käsitöölisel puuduma - seejärel oleksin valinud neist ühe omaduse, mis mulle tundus olulisim erinevus profi ja käsitöölise vahel.

Järgnev lõik on ainuke taoline omaduse üle arutlev lõik, mille ma tegelikult kirja panin:

Esimene eristuspunkt võiks olla tegevuse rutiinsus. Käsitööline, olgu ta kui tahes vilunud oma ülesannete täitmises, viib arvatavasti korduvalt läbi üsna ühelaadseid tegevusi. Proff aga võiks suuta kohaneda uute olukordadega ja leida loovaid lahendusi kerkinud probleemidele. Võiks öelda, et proff leiab probleemidele lahendusi ja käsitööline teostab neid.

Samas võib küsida, kas käsitööline ei pea lahendama tööprotsessi käigus esilekerkivaid probleeme? Kas proff ei pruugi tegeleda igapäevaselt ka rutiinsete ülesannetega? Kas probleemidele lahenduste leidmine ei muutu profi jaoks rutiinseks?

Nagu näha, tekkis omaduse kirjelduse lõppu kohe mitu küsimust. Selliseid küsimusi oleks võinud kirja panna veel hulganisti ning ka iga muu omadus, mille peale tulin, kutsus esile sarnase küsimuste ja täpsustuste laviini... Iga omadus oli üsna ebamäärane, raskesti hinnatav/mõõdetav ja/või paljude eranditega.

Seega hakkasin mõtlema, kas mu lähenemine võis olla vale. Ehk oli selliste omaduste otsimine määratud läbikukkumisele, kuna lähtusin mingist valest eeldusest?
Otsustasin proovida uut lähenemist.

Minu meetod professionaalsuse määratlemiseks

Kas profiks olemise küsimus võib seisneda vaid selles, kas teised sama valdkonna profid peavad sind profiks või mitte - ehk polegi olemas mingeid muid nn professionaalsuse näitajaid?

Saaks võtta kõik konkreetse valdkonnaga tegelevad isikud, küsida nende käest, keda nemad peavad selle valdkonna proffideks ning tulemuseks oleks nii-öelda esimese taseme proffide hulk. Saadud hulga peal saaksime sama tegevust korrata uuesti ja uuesti. Võib-olla tuleks kasutusele võtta ka protsentuaalne väärtus, mis määrab, kui palju inimesi kõigist valdkonnaga tegelejatest peab kedagi profiks pidama, et ta järgmisesse nn tasemesse edasi jõuaks.

Nii saaksime valdkonna proffide leidmiseks koostada rekursiivse funktsiooni, mis saab argumendiks erialaga tegelevate inimeste hulga, rekursiooni maksimaalse sügavuse ja mainitud minimaalse "häälte" protsentväärtuse.

See aga eeldab, et suudame koostada kõigi vajalike inimeste hulga ning teada saada nende kõigi arvamused. Samuti välistab see lähenemine mingi erakliku ja tundmatu andeka geeniuse lugemist proffiks - mulle ei meeldi, et professionaalsus pole siin määratud oskuste, teadmiste ja suhtumine, vaid teiste inimeste arvamuse järgi.

Siiski tundub see mulle parim või isegi ainuke kindel meetod professionaalsuse hindamiseks. Tõsi, meil on ikka vaja ise meelevaldselt määrata mõiste "proff" rangus, valides funktsiooni viimase kahe argumendi väärtused, kuid ma ei usu, et neid on võimalik välja jätta - professionaalsusest rääkides tuleb täpsustada kasutatud rangus. Küllap mõtlevad inimesed terminit "proff" kasutades vaikimisi teatud piiridesse jäävat rangust, kuid selle leidmine oleks tähtis vaid funktsiooni praktilisel rakendamisel - praegusel juhul huvitab mind vaid teoreetiline pool.

Valitud lähenemise õigustatus

Meil pole mingit põhjust uskuda, et professionaalsus on isikule teiste isikute arvamusest sõltumatult omistatav omadus.

Minu katsed kirjeldada professionaalsust sotsiaalsetest aspektidest sõltumatult jäid väga ebamäärasteks - äkki ei saagi sellist definitsiooni eksisteerida?

Selliste definitsioonide otsimine on katse leida professionaalsust kirjeldavat valemit, mille väljund vastaks meie arusaamale professionaalsusest - justkui professionaalsus oleks iga erialaga tegeleja loomulik omadus ning meie arusaam professionaalsust vaid umbkaudselt kirjeldab seda.

Kuid ehk pole professionaalsuse näol tegemist sellise vältimatu omadusega, vaid see ongi defineeritud ainuüksi meie arusaama järgi? See on arvamus, milleni olen oma mõtisklustega jõudnud ning sel juhul oleks minu lähenemine (isegi, kui minu meetod pole täpselt õige) ainuke võimalik lähenemine.

Alternatiivselt, kui siiski on võimalik leida teiste arvamusest sõltumatut määratlust professionaalsusele, olen üsna veendunud, et minu meetodi tulemuseks olev proffide hulk oleks suuresti samalaadne "tegeliku" proffide hulgaga.

Niisiis oleks see ikkagi üsna täpne ja vähemalt teoreetiliselt rakendatav meetod kellegi "profistaatuse" leidmiseks. Praktikas oleks muidugi absoluutselt kõigi konkreetse erialaga tegelevate inimeste arvamuse küsimine mõeldamatu, kuid see on teoreetiliselt tehtav ja kindel meetod, samas kui "tegelik" meetod (kui see üldse eksisteerib) võib isegi teoorias igasuguseid lisaprobleeme tekitada - nt kuidas hinnata töö rutiinsust.

Sellenädalase ajaveebiartikli ülesandeks oli vastata küsimusele: "Milline omadus võiks kõige enam eristada 'proffi' sama eriala 'käsitöölisest'?". Kuna minul kujunes välja arvamus, et iga selline omadus on liiga ebamäärane või leidub sellele liiga palju erandeid, läks mu artikkel natuke teist rada ning ma ei vastanud küsimusele otseselt. Jah, ma võinuksin artiklis tuua välja veel igasuguseid potentsiaalseid omadusi, kuid kuna mitmeid neist mainiti ja kirjeldati juba nädalatekstis, tundus see mõttetu, eriti kuna artikli lõpuks kujunes mul arvamus, et tegelikult pole ükski selline omadus professionaalsuse hindamiseks tingimata vajalik.

Kui aga nõuda, et ma mingisuguse omaduse siiski välja tooksin, valiksin vist ainsa olemusliku eristuspunkti, mille ma siin artiklis välja tõin - töötegevuse rutiinsuse ja probleemide lahendamise. Nagu ma eelnevalt kirjutasin, on sellega igasuguseid probleeme ning see tõstatab hulgaliselt küsimusi, kuid sellega saab küllap siiski mingil määral professionaalsust hinnata ning pole juhus, et see oli esimene omadus, millest mulle pähe tuli kirjutada.