Nädal 11: analüüs ühest tarkvaraarendusmudelist ja ühest ärimudelist
Arendusmudel - "turu"-suunaga funktsioonipõhine kiirarendus - Blender
Osutus vägagi keeruliseks leida selget infot selle kohta, millised tarkvaraprojektid on mingi kindla arendusmudeliga arendatud. See polnud muidugi üllatav, kuid põhjustas olulisi raskusi käesoleva ülesandeosa täitmisel. Lõpuks otsustasin lihtsalt valida projekti, mille arendusprotsessi kohta ma midagigi suutsin leida ning proovida mingi nädalatekstis väljatoodud arendusmudel sellele omistada.
Veidi ettearvatavalt osutus valituks Blender.
Kuna tegemist on vaba tarkvaraga, proovisin esmalt jõuda selgusele, kas tegemist on katedraali või turu tüüpi arendussuunaga. Kuigi Blenderi arengut juhib keskne tiim Blenderi sihtasutusest ning osa arendust edasiviivast jõust tuleb annetuste poolt finantseeritud arendajate poolt, on pühendunud vabatahtlike arendajate panus ülioluline. Tänu neile saab Blender muutuda kiiresti ja kohaneda kasutajate soovidega, mis oleks palju raskem traditsioonilisema mudeli piires.
Muidugi on kesksel tiimil ikkagi olemas ajagraafik ja arenduskava ning ei võeta vastu vabatahtlike panuseid, mis projekti visiooniga kokku ei sobi - see aga on üsna vajalik taolise suure projekti juures ning mina siiski ütleksin, et tegemist on pigem turu tüüpi arendussuunaga.
Mulle tundub, et väga hästi sobib Blenderi arendusprotsessi kirjeldama funktsioonipõhise arenduse mudel, mis tähendab kliendi vaatest lähtumist ja järkjärgulist funktsionaalsuste lisamist. Esimesele tingimusele vastab Blender üsna hästi - küllap lähtutakse kliendi vaatest, kui mitmed "kliendid" löövad ka ise arendusprotsessis kaasa ning kogu projekt on nii kogukonnakeskne. Teinegi tingimus tundub täidetud: toimub pidev uute funktsionaalsuste väljatöötamine ja olemasolevate täiendamine, üks väike uuendus (võrreldes kogu projekti suurusega) teise järel.
Samas aga sobib ehk pareminigi RAD ehk kiirarenduse mudel. Blenderi arendusprotsess tundub üsna paindlik ning tarkvara eri osad on modulaarselt jaotatud ära kindlate tiimide vahel. Leiab aset hea koostöö ning arendus liigub kiiresti. Kuigi RAD-meetod ei pidavat sobima üleliia suuremahulistele projektidele, tundub see Blenderi puhul töötavat. Arvan, et see on tänu korralikule koostöö organiseerimise struktuurile ning pühendunud ja võimekatele eestvedajatele.
Veidi linke
Ärimudel - tarkvara kui teenus - Adobe
Tarkvara kui teenus ehk SaaS on ärimudel, mis on tänapäeval tarkvaramaailmas väga levinud. Paljudel tarkvaratoodetel on kadunud ära võimalus ühekordse makse eest saada litsents tarkvara kasutamiseks ning asendunud kas kuutasulise tellimusega või mingisuguse kasutamispunktide süsteemiga.
SaaS'i kasutava firma tuntuimaks näiteks on ilmselt Adobe, kelle programmid on enamasti oma valdkonnas domineeriva osatähtsusega ning on samas saadaval vaid läbi kuutasulise tellimuse.
Selline ärimudel on vallutanud tarkvaramaastiku justkui viirus, millele Adobe ise on ka otseselt kaasa aidanud: paar aastat tagasi omandas Adobe Allegorithmic'u tekstureerimistarkvara, mis peagi samuti Adobe ärimudelit kasutama hakkasid.
Peale Adobe tasub kindlasti mainida ka Autodesk'i, mis sarnaselt Adobe'le pakub hulka konkreetsetes valdkondades üsna vaikimisi peamiseks tööriistaks muutnud tarkvara, mis oli kaua reeglina samuti saadaval vaid tellimuse kujul. Just hiljuti tutvustas Autodesk veel üht võimalust nende tarkvara kasutada - kasutajad saavad osta punkte, millest kindla arvu kulutamise eest saab tarkvara kasutada 24 tundi.
Ei ole vist kahtlust, et tarkvara pakkumine teenusena on reeglina väga tulus viis tarkvara turustamiseks - sellest annab selget tunnistust aina kasvav seda kasutavate firmade hulk. Olen korduvalt kuulnud kahte põhjust, miks firmad SaaS'i eelistavad. Esiteks on regulaarsetest tellimustest saadav sissetulek kindlam ja ka suurem kui nt tarkvara väljalasete kaupa müümise korral. Teiseks on lihtsam hallata uuendusi, kindlustada ühilduvust jne...
Esimesele punktile ma vastu vaielda ei oska ja ei soovigi - see tundub mulle igati paikapidav. Teine punkt aga... Kuigi sellel on kindlasti tõepõhi taga, julgen kahelda, kas paljud selle punkti väljatoodavad eelised on tingimata eksklusiivsed või kuidagi eriti omased SaaS ärimudelile. Samuti viitavad paljud teise punkti alla sobivad argumendid sellele, et SaaS annab üldjuhul firmadele palju suurema võimu selle üle, kuidas nende tarkvara kasutatakse.
Siit jõuamegi SaaS'i varjuküljele. Kasumit taotlevate firmade vaatepunktist võib SaaS küll olla igati hea mudel, kuid tarkvara kasutajate jaoks on SaaS üsna sünge variant. See esindab hetkel ühiskonnas levivat probleemi, kus tavainimesed ei oma enam midagi, vaid laenavad kõike suurfirmadelt (mitte ainult tarkvaraga seoses, vaid ka paljudes muudes valdkondades; vt näiteks right to repair).
Tundub ka, et kasutajatel on üldiselt üsna kõrini igasugustest tellimuspõhistest teenustest. Niisiis on tihti tellimuspõhisele ärimudelile liikumise hinnaks oma reputatsiooni solkimine. Iga sellisest muutusest teavitav teadaanne, mida ma näinud olen, on saanud hulgaliselt negatiivset vastukaja. Adobe kohta on isegi levinud ütlemine "It's always ok to pirate Adobe software", mis kipub ilmuma sotsiaalmeedia kommentaaridesse, millal iganes Adobe teema üles kerkib.
P.S:
Minu enda arusaama ja ka nädalatekstis kirjutatu järgi tundub SaaS olevat õige nimetus käesolevas ajaveebipostituses käsitletud ärimudeli jaoks, kuid internetist SaaS'i kohta lähemalt infot otsides leidsin sellele vastukäivat infot. Mitu erinevat artiklit tõid välja, et riistvara omamine ja tarkvara installimine pole SaaS'i korral vajalik - kõike tehakse üle interneti. See muidugi pole kuidagi tõsi minu toodud näidete puhul, mistõttu tekib kahtlus, kas SaaS on ikka õige nimetus. Edasi uurides leidsin sel teemal mitmeid vastandlikke arvamusi.
Kuna ma olin kuulnud SaaS'i kasutatavat Adobe tarkvara kohta ka varem ning "tarkvara kui teenus" tundus ikkagi piisavalt täpne viis kirjeldada ärimudelit, mida silmas pidasin, otsustasin seda nimetust edasi kasutada, kuigi see tekkinud segadus pole mulle meelepärane.
Kommentaarid
Postita kommentaar